oluline
Valimised 2023: erakondade vaated maakoolide tulevikule

Valimised 2023: erakondade vaated maakoolide tulevikule

Saatsime Avinurme Haridusfoorumi ja Eesti Lastevanemate Liidu nimel samad küsimused kõikidele Riigikogu valimistel kandideerivatele erakondadele. Oma Facebooki lehel avaldasime iga meile vastanud erakonna vastused eraldi. Nüüd avaldame meile vastanud erakondade vastused küsimishaaval, reastades erakonnad tähestikulisse järjekorda.

KÜSIMUSED:

1. Milline on erakonna nägemus koolivõrgu ülesehitusest ja selle mõjust regionaalsele arengule?

2. Milline on erakonna nägemus maapiirkondade koolide rahastamismudelist? Kas väikekoolid vajavad alternatiivset rahastusmudelit?

3. Kuidas tagada Eesti laste ja leibkondade võrdsed võimalused kujuneda haritud inimeseks, arvestades lisakulusid, mis kaasnevad maapiirkondadest pärit lastel koolide sulgemisest tuleneva sundolukorraga linna õppima siirdumisel?

4. Milline võiks olla lastevanemate ja kogukondade sõnaõigus piirkondliku koolivõrgu kujundamisel?

5. Kuidas kavatsete parandada haridusasutuste juhtimiskultuuri ja kvaliteedi tõusu?

Milline on erakonna nägemus koolivõrgu ülesehitusest ja selle mõjust regionaalsele arengule?

EESTI 200

Meie nägemuses ei ole tänane koolivõrgu “korrastamise” süsteem eesmärgipärane. Kinni pannakse hea haridustasemega koole vaid seetõttu, et küttearveid ei jõuta maksta ja samal ajal ei panda kinni koole, mille antav hariduse kvaliteet ei ole hea. Meie arvates on maakoolidel ja külakoolidel väga oluline roll, ja mitte ainult regionaapoliitikas, vaid Eesti hariduse kvaliteedi arendamises üldiselt. Suured kombinaatkoolid ei ole need, kes üksida saaksid kõikidele Eesti lastele pakkuda neile sobivat õpiteed. Koolivõrk peab olema mitmekesine, sest sooviga liitukuda individuaalsema õppe suunas tähendab ka seda, et koolid ise ei saa olla kõik ühesugused. Koolivõrk vajab muutmist, kuid selleks on vaja leppida kokku kolmes asjas: 1) mida täpselt tähendab kodulähedane kool, 2) kui mitu klassi on kodulähedane kool ja 3) milline on hea kool. Eesti 200 nägemuses on kodulähedane kool see, kus lapse iseseisev koolitee ei ole pikem kui 20-30 minutit (iseseisev tähendab seda, et laps peab ise liikuda saama, lapsevanema poolt autoga toomine ei lähe arvesse, täna on seaduses 60 minutit). Kodulähedane peab olema algkool, ka vähemalt põhikooli 6 klassi. Gümnaasium ilmtingimata mitte. Peame oluliseks, et Eestis jõuame ühiskondliku kokkuleppeni, mis on hea kool, et me ei paneks kinni häid koole. Praegu määrab hea kooli Postimehe koostatud riigieksamite edetabel ja see ilmselgelt soosib suuri linna koole. Kuid laste akadeemiline võimekus ei ole ainuke hea kooli näitaja ja see kokkulepe vajab meil tööd.

ISAMAA

Eestlus elab maal. Kogukonnad hoiavad üleval kohalikku majandust, turvalisust, kogukonnatunnet. Väikekoolidel on oluline roll kultuuri ja traditsioonide elujõulisuse hoidmisel. Omavalitsustes, kus väikekoolide saatus on sattunud surve alla, on see reeglina tingitud õpilaste arvu vähenemisest. Põhjused selleks on paikkonniti erinevad. Üks nendest võib olla elanike arvu vähenemine või elanikkonna vananemine. Siin saab riik kaasa aidata maaelu arendamise kaudu. Isamaa programm näeb ette väheaktiivse kinnisvaraturu piirkonnas kodulaenu kättesaadavuse parandamist, samuti maapiirkondades elamuarenduse edendamist noortele peredele KOV ja erakapitali koostöös. Tuleb siiski arvestada, et ka nende programmide teostumisel ei saa praegu kindlalt väita, mida otsustavad maale kolivad pered oma laste haridustee osas. Linnakooli eelistamine kodulähedasele on sageli tingitud vanemate elukorraldusest. Kui töökohad asuvad linnas ja algklassi laps ei ole veel võimeline koolivälisel ajal ise toime tulema, võib kooli valikul määravaks saada hoopis vanemate töökoht. Kaugtöövõimalused kindlasti pakuvad mingil määral alternatiivi.

KESKERAKOND

Eestis on väga erineva asustustihedusega, ühendustega ning vahemaadega piirkondi. Keskerakond on alati teadustanud erisusi nn linna- ja maakoolide vahel. Kõige paremini tunnevad kohapealseid olusid kogukonna liikmed ise ning suudavad läbi volikogude otsuseid teha. Hariduspoliitika on Keskerakonna valimisplatvormi kõige esimene peatükk ehk siis meie erakonna jaoks on haridusküsimused ääretult olulised. Siin peatükis on ka rida punkte, mis kehtivad nii koolidele üldiselt, kui ka arvestavad erisusi. Näiteks on meie lubaduste hulgas plaan: käivitame investeeringute programmi korrastamaks ja kaasajastamaks meie haridusasutusi üle Eesti. Kuid sealt leiab ka muid punkte, mis puudutavad õpetajate töötasu, motivatsiooni jne. Digilahendused said koroonaperioodil tugevalt arendatud ja kasutajate poolt omaks võetud. Samas näitas see ka, et vajadus nö päris kooliskäimise järele on suurem, kui varem võib-olla arvati. Erisused õpilaste võimete ja pädevuste osas tulid selgelt välja. Kindlasti on vaja, et meie e-õppevahendid oleksid ajakohased ning neid arendataks pidevalt, kuid need ei asenda õpetajat, klassiruumi, koolimaja ega kaasõpilasi.

PAREMPOOLSED

Oleme seisukohal, et maapiirkondade arengu lähtekohaks on seal juba elavate inimeste elukvaliteet. Kellegi maale elama meelitamine on kordades keerulisem ja ressursikulukam ettevõtmine kui maal juba elavate inimeste elukvaliteedi tagamine. Me peame pidurdama lahkumist enne kui hakkame motiveerima tagasitulemist. Mõiste “maakool” võib olla eksitav – teatud tingimustel võiks ka Viimsi ja Rae valla koole pidada maakoolideks. Koolivõrgu probleemistik tuleneb sellest, et meil puudub hariduse kvaliteedi kirjelduses see parameeter, mis määrab kodu ja kooli kauguse teineteisest. Kui me võtaks näiteks lähteprintsiibiks selle, et algklassi õpilase koolitee ei tohi jala ja ühistranspordiga kesta kauem kui 30 min, siis see kohustab hoidma koole seal kus on lapsed, mitte ei sunni lapsi elama seal kus on koolid. On debati koht, kas alg, põhi ja keskkooliõpilaste kooliteekond peaks olema vastavalt 30, 45 ja 60 minutit või mõni muu ajakulu, aga oluline on, et sellist hariduse kättesaadavuse kvaliteedistandardit meil ei ole. Vastava ühiskondliku kokkuleppe puudumine on koolivõrgu kujunemise juurprobleem ja Parempoolsed peavad oluliseks leida sellele lahendus.

REFORMIERAKOND

Kodulähedane kvaliteetne põhikool on oluline põhimõte. Kindlasti ei ole koolivõrgu arendamisel üle Eesti ühtseid lahendusi. Piirkonnad on erinevad ja nende vajadused on erinevad. Näiteks osades piirkondades võib olla mõistlik hoida lasteaedu ja 1.-5.klassi koos ning eraldi 6.-9.klassi, kus on vaja juba rohkem aineõpetajaid ning teismelistel on suurem vajadus sotsiaalsete suhete järgi. Koolivõrgu otsuseid tuleb teha lähtudes lastele antava hariduse kvaliteedist.

ROHELISED

Peame vajalikuks peatada väikekoolide sulgemine ja järk-järgult taastada koolid seal, kus koolitee on kujunenud ebamõistlikult pikaks. Me mõistame, et kooli puudumine on üks tähtsamaid põhjusi, miks noored pered ei saa paljudes maakohtades kanda kinnitada. Usume, et kui on olemas kool ja kindlus selle tuleviku suhtes, siis tuleb ka õpilasi juurde.

SOTSIAALDEMORAATLIK ERAKOND

Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks üle Eesti võimalikult ühtlase koolivõrgu hoidmist ja arendamist. Väikekoole kuluefektiivsusele viidates sulgeda on kerge. Kooli sulgemisega kirjutame aga alla selle küla või piirkonna lõplikule hääbumisotsusele. Eesti julgeolekupoliitiline huvi peab aga olema elu ka äärealadel, väiksemates kohtades, võimalikult üle terve maa. Ja koolikoha olemasolu on üks tähtsamaid, mida lastega pere maapiirkonnas elamiseks vajab. Nii on kool kandev osa kogukonna elujõust.

Milline on erakonna nägemus maapiirkondade koolide rahastamismudelist? Kas väikekoolid vajavad alternatiivset rahastusmudelit?

EESTI 200

Alternatiivset rahastusmudelit vajavad hajaasustusega omavalitsuste koolivõrk. See on meil selge lubadus programmis, et me töötame välja eraldi rahastuse hajaaasustusega omavalitsustele lähtudes eelnevalt kokku lepitud koolivõrgu põhimõtetest. Meie usume, et koole tuleb pigem rohkem kui vähem omada Eestis. Iga kooli sulgemine tähendab haridusest inimressursi vähendamist ja see ei ole pikas plaanis Eesti arengule hea, kui haridussüsteem tõmbub kokku. Lisaks peame oluliseks liikumise taristu arendamise mitte omavalitsuste, vaid riigi ja erasektori raha koostöös. Huvitegevusega tegelemine, sealhulgas sportimine, on hariduse oluline osa ja Eesti riik peab suutma välja ehitada korraliku spordirsjatiste taristu üle Eesti. Võiksime pikemalt kirjeldada Islandi kogemust siin, millest on Eestil palju kasulikku õppida.

ISAMAA

Väikekoole tuleb vaadata individuaalselt, sest olukorrad omavalitsustes on sageli erinevad. Maapiirkondade koolide toimetulekuraskused on seotud omavalitsuse tuludega, mis peegeldavad kogukonna üldist elujärge, aga ka juhtimiskvaliteeti. Rahastamine peab olema korraldatud õiglaselt. Võtame näitena omavalitsuse, mis on pingutanud, et investeerida kergliiklusteedesse, soodustada töökohtade loomist ja parandada oma inimeste elujärge, ning selle tulemusena kogukonnas on piisavalt elanikke ja õpilasi, et pidada ka väikeseid koole. Paneme siia kõrvale näite omavalitsusest, mis ei ole neid investeeringuid teinud ning kus ettevõtlus ja töökohad tõmbuvad kokku. Tagajärjeks on elanike lahkumine, õpilaste arvu langus ja raskused koolivõrgu ülalpidamisel. Tegu võib olla omavalitsuse juhtimise nõrga kvaliteediga ning igasuguste rahaeraldiste eeldus peaks sel juhul olema juhtimiskvaliteedi parandamine.

KESKERAKOND

Selgeim viis on koefitsiendid, mida kasutatakse ka täna, kuid neid peab regulaarselt ajakohastama. Õpetajate töötasu küsimus, karjäärimudel, alustava õpetaja stardiraha on Keskerakonna programmis välja toodud. Meie seisukoht on, et õpetaja keskmine töötasu oleks lähiaastatel 3000 eurot. Arendamise kohta on väljatõste meie programmist välja toodud.

PAREMPOOLSED

Parempoolsete eesmärgiks on avaliku teenuse efektiivsus. Efektiivsus ei ole aga absoluutne – avaliku teenuse efektiivsuse teine pool on kvaliteet. Kõigepealt tuleb sõnastada kvaliteedistandard, mis muuhulgas sisaldab näiteks kooliteekonna pikkuse ja ühistranspordi kättesaadavust ja siis kohandada rahastamine selliseks, et see standard oleks saavutatav. Rahastamise erinevused iseenesest ei taga kvaliteeti – sealjuures kättesaadavust. Kõigepealt peab olema kvaliteedikirjeldus ja seejärel rahastamismudel. Vastasel korral me ei tea, millist teenust me soovime.

REFORMIERAKOND

Ühelt poolt on meil õpetajatest puudus, teisalt töötab näiteks valdades vaid 53% õpetajatest täiskoormusel. See on ka arusaadav, sest maakoolides on keskmiselt igas klassis kümme last vähem kui linnakoolides. Lahendus on piirkonna koolide suurem koostöö, et pakkuda lastele parimat haridust ning õpetajatele täiskoormusega tööd ja palka. Kui ühes omavalitsuses on näiteks kolm piirkonna põhikooli, siis koolipidaja võiks soodustada ja innustada koole valdkondlikule koostööle. Maakoolide pidamine on kallis, ka riik maksab suuremat pearaha maakoolide õpilaste kohta. Suurema koostöö tulemusel saaks seda raha efektiivsemalt kasutada, et pakkuda parimat haridust.

ROHELISED

Jah, kindlasti vajavad. Ka mandril on piirkondi, kus koole ja õpetajate ametihüvesid tuleb käsitleda sarnasel moel väikesaartega. Koolisüsteem ei ole majandusliku efektiivsuse taotlemise koht. Tuleb harjuda mõttega, et hariduse andmine keskustest kaugel ongi oluliselt kallim, kui suuremates linnades. Koolihariduse eelarve peab olema sellest lähtuvalt üles ehitatud.

SOTSIAALDEMORAATLIK ERAKOND

Sotsiaaldemokraatide arvates tuleb iga väikekooli vaadata eraldi. Kujundada seda nagu rätsepaülikonda, leides kooli säilimiseks sobiv lahendus, lähtudes kogukonna vajadustest ja soovidest. Oluline on siin ka riigi, haridusministeeriumi tugi. Ministeerium peab koolide sulgemist soosiva rahastusmudeli asemel pakkuma välja need võimalikud erinevad formaadid, mis aitavad väikekoole maapiirkondades avatuna hoida.

Kuidas tagada Eesti laste ja leibkondade võrdsed võimalused kujuneda haritud inimeseks, arvestades lisakulusid, mis kaasnevad maapiirkondadest pärit lastel koolide sulgemisest tuleneva sundolukorraga linna õppima siirdumisel?

EESTI 200

Riigigümnaasiumite filiaalide teemat me ei ole arutanud erakonnas, kuid gümnaasiumite puhul on küsimus valikus – väikesed koolid ei suuda pakkuda kogu õppekava valikut. Gümnasist on üsna iseseisev noor inimene ja saab ka iseseisva õppimise ja eluga hakkama. Kuid digiõppe võimaluste senisest nutikam kasutamine annab paindlikuse, loob individuaalsete õpiteede võimaluse ja seda on Eestis kasutatud liiga vähe. Toetame väga digiõppe nutikate võimaluste kasutuselevõtmist, et parandada ligipääsu heale haridusele.

ISAMAA

Üks võimalus väikekoolide hoidmiseks on õpetajate koormuse organiseeritud jaotamine põhimõttel, et mitte laps ei rända vaid õpetaja rändab. Näiteks laste muusikahariduse koondumine keskustesse sunnib täna liikuma ka muusikahuviga lapsi. Selle asemel võiks vähemalt mingis ulatuses hoopis muusikakoolide õpetajad käia tunde andmas väikestes koolides lastele lähemal. Olukorras, kus kodulähedane haridus ei ole kogukonnale jõukohane, tuleb omavalitsusel tagada mõistlik koolitransport. Mõistlik tähendab väiksemaid sõidukeid ja otseteid. Mõistlikuks ei saa pidada näiteid, kus igal hommikul ja pealelõunal teeb üks koolibuss tunniajase ringsõidu üle kogu valla. Lapsele on see nii koormav, et pered otsustavad sellest sageli loobuda.

KESKERAKOND

Keskerakond on seisukohal, et koolitee ei peaks olema 50-60 km. Näiteks on praegu aktuaalne koolide küsimus Pärnumaal Lääneranna vallas, kus kogukond ja vallavõim pole veel ühist keelt leidnud. Ilmselt lähiaastatel saab gümnaasiumiastme hariduskorraldus olema Haridus- ja Teadusministeeriumi üks prioriteetseid valdkondi, millega tegeleda. Ja seda jätkuva õpetajate puuduse, eestikeelsele õppele ülemineku kõrval

PAREMPOOLSED

Sisuliselt on vastus sama, mis eelnevates punktides. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua hariduse andmiseks võimalused sinna kus on lapsed. Lapsevanema ja lapse vaatest ei ole vahet, millise organisatoorse või tehnilise lahendusega see saavutati. Ühistranspordi ja koolivõrk peab suutma ära hõlmata kõik need lapsed, kes Eesti Vabariigi territooriumil elavad sõltuvalt kooliastmest 30, 45 ja 60 minutilise kooliteekonnaga. Mõistlik oleks eos mitte rääkida filiaalidest, sest see tekitab tunde justkui see polegi päris kool. Hariduse andmise protsess on oluline, mitte selle kinnisvaraline väljendus.

REFORMIERAKOND

Riigigümnaasiumide filiaalide tekkimised maapiirkondadesse, kus lähima gümnaasiumini on nt 50-60 km, on väga mõistlik plaan. Gümnaasiumis saab õppimist korraldada paindlikult, kasutades ka e-õppe või iseseisvalt õppimise päevi. Oluline on hariduse kvaliteet. Alla 100 õpilasega gümnaasiumides pakutakse noortele keskmiselt 9 valikkursust, suuremates on neid keskmiselt rohkem kui 18. Kõigil noortel peab olema võimalus saada enda jaoks sobivat haridust.

ROHELISED

Nagu öeldud vastuses esimesele küsimusele, koolide maalt lahkumise peatamine ja tagasipööramine on meie prioriteet. Riigigümnaasiumite filiaalide loomine on väärt mõte, mis vajab teostamist. Kohati võib olla vajalik rakendada kaugõpet kodust veebi teel, mis on arenenud tehnoloogiamaade väheasustatud piirkondades (näiteks Alaskal) kasutusel ja end õigustanud.

SOTSIAALDEMORAATLIK ERAKOND

Otseloomulikult tuleb koolivõrgu tulevikku puudutavad otsused teha koos kohaliku kogukonnaga. Kohalike inimeste selge toetus kooli säilimisele peab olema omavalitsusele ja riigile signaaliks leida lahendusi kooli või mõne kooliastme säilitamiseks.

Milline võiks olla lastevanemate ja kogukondade sõnaõigus piirkondliku koolivõrgu kujundamisel?

EESTI 200

Kool on kogukonna oma ja ei pea õigeks “sunnirahaga” riigi poolt koolvõrgu korrastamise meetmete rakendamist.

ISAMAA

Selles küsimuses on olukord sageli paradoksaalne. Koolivõrgu kokku tõmbamine on reeglina põhjustatud õpilaste arvu vähenemisest. Seda omakorda põhjustab perede otsus panna lapsed suurematesse koolidesse. Sellega sisuliselt ütleb üks osa kogukonnast oma arvamuse: me ei vaja siinset kooli. Teine osa, kes jääb paigale, soovib hajutatud koolivõrku ja sageli ka võitleb sõnakalt väikekoolide püsimise eest. Omavalitsus otsus väikekooli säilitada tähendab õiguse andmist kohalejääjatele. Omavalitsuse otsus kool sulgeda tähendab aga kaasaminekut nende perede arvamusega, kes juba on loobunud kodulähedasest koolist. Selles seisnebki paradoks.

KESKERAKOND

Kohalikku elu teavad ja tunnevad kogukonna liikmed kõige paremini. Neid esindab kohapeal volikogu ja valitsus. Loomulikult on parem, kui sellised olulised küsimused oleksid „laual“ valimiste ajal, mitte nagu siin välja toodud, et otsustatakse mandaati saamata. Kogukonna kaasamine on hädavajalik.

PAREMPOOLSED

Koolivõrgu kujunemise esimene aste peaks olema ühiskondlik kokkulepe kooliteekonna ajalisest kestvusest, mis väljendub kvaliteedistandardis ja on õigusaktidega määratud. Kohalike omavalitsuste, lapsevanemate ja kogukondade roll on leida nendele tingimustele parim vaste. Täidesaatva võimu roll on leida selle ülesande realiseerimiseks rahaline kate.

REFORMIERAKOND

Muudatused koolivõrgus peab kindlasti kogukonnaga rahulikult läbi rääkima. Oluline on sõnastada, miks midagi tehakse ja mis muutub paremaks.

ROHELISED

Peame valeks kooli sulgemist vastu kogukonna ja lastevanemate tahet. Iseenesest mõistetavalt, kui kool suletakse, peab ka vastaval määral toetus omavalitsusele riigieelarvest vähenema. Toimiva kooli jaoks peab ollema toetus piisav, et omavalitsusel ei tekiks rahalist sundi kooli likvideerida.

SOTSIAALDEMORAATLIK ERAKOND

Eesti kooli lähikümnendi suurimaks väljakutseks on õpetajate järelkasv. Õpetajad said sotsiaaldemokraatide eestvedamisel sel aastal hüppelise palgatõusu. See peab aga samas tempos lähiaastatel jätkuma. Lisaks tuleb pakkuda riigil ja omavalitsustel motivatsioonipakette heade õpetajate hoidmiseks ja tööle saamiseks maapiirkondades.

Kuidas kavatsete parandada haridusasutuste juhtimiskultuuri ja kvaliteedi tõusu

EESTI 200

Eestis on esimesed sammud astutud haridusjuhtide kvalifikatsiooni ja oskuste arendamisel ja plaanime seda suunda jätkata. Nii alustavate koolijuhtide programm kui ka koolijuhtide koolitusakadeemia algatamine on õige suund. Koolijuhtide atesteerimise sisse viimine iga 5 aasta tagant loob võimaluse jälgida juhtide töö tulemuslikkust. Oleme avatud ka tähtajaliste lepingute kehtestamise võimaliusele, kuid sell juhul peab olema ka määratud maksimumaeg – 2×5 aastat näiteks (selline on TÜ juhtide lepingute tähtaeg). Suuremaks probleemiks on meie omavalitsuste haridusjuhtimise vähene kompetents, sest ei suudeta koolidele just juhtimise ja hariduse sisu osas olla tugev omanik ja pidaja. Lisaks on probleemiks üldine juhtimise oskuste madalam tase nende riikidega, kes pikemalt kapitalistlikus süsteemis on tegutsenud. Eesmärk peaks olema riigil uue põlvkonna haridusjuhtide üles kasvatamine ja selleks on täna samme astutud. Peame probleemiks ka liigselt vohavat haridusbürokraatiat, mille üks põhjus on küll EL vahendite suur osakaal haridustegevuses, kuid samas on ka Eesti riik ise bürokraatiaga üle piiri läinud ja ametnike arv on liiga suur.

ISAMAA

Isamaa läbiv eesmärk on õpetaja ühiskondliku staatuse parandamine, mille juures palga viimine uuele tasemele on oluline, kuid mitte ainus näitaja. Suurenema peab ka õpetaja mõjukus, et ühiskond näeks temas oma valdkonna professionaali ja arvamusliidrit. Õpetajate kaasamine kooli juhtimisse on sellel teel üks osa. Koolijuhtide tähtajaliste lepingute asemel toetab Isamaa esmalt atesteerimissüsteemi loomist. Kuivõrd võib koolides rakendatav juhtimispraktika kanduda haridusasutusest väljapoole, sõltub eelkõige töötajate liikumisest koolide ja muude tööandjate vahel. Haridusvaldkond on oma spetsiifikas muudest valdkondadest üsna erinev. Koolikollektiivi ühine eesmärk on mõjutada õpilase teadmisi, oskuseid ja hoiakuid. Ainetunnis on õpetaja õpilastega üksi. Samas kool tervikuna mõjutab õpilasi õpetajaskonna ja juhtkonna loodava sisemise kultuuri ja vaimse keskkonna kaudu. Seega peavad õpetajad olema palju enam isiklikult kaasatud ja juhtkonna poolt usaldatud, kui paljudes teistes valdkondades. Kooli juhtimispraktikate üks-ühele ülevõtmine mujal on pigem vähetõenäoline.

KESKERAKOND

Lõpetava Riigikogu koosseisu ajal on lisaks muudele haridusvaldkonna probleemide kõrval tõstatunud ka haridusjuhtide tasemete vahe. Kindlasti on vaja koolitada ja motiveerida ka koolijuhte, sest väga tihti on kooli juhtimine võti töökeskkonna ja -õhustiku loomisel. Kuid seda, et koolis rakendatav juhtimisparadigma muutus mõjutaks lähitulevikus ka tervikuna valitsevat juhtimise kultuuri, on vast praegu veel vara loota.

PAREMPOOLSED

Parempoolsed toetavad konkurentsil põhinevat arengut ja perioodilised juhtide konkursid oleksid seda toetav. Sellegipooelst eelistaks me näha kogukonnasisest koostööd – sealhulgas koostööd haridusasutuste juhtimisel ning sealhulgas ka kohaliku tasandi suutlikust ära tunda juhi vahetuse vajadust. Vajab eraldiseisvat analüüsi kas tähtajaliste lepingute nõue on seadusandja poolt proportsionaalne meede, millega ei sekkuta liigselt kohalike omavalitsuste tegevusse. Kui õiguslikust analüüsist nähtub, et see on kohane meede, siis me ei eristaks kuidagi haridusasutuste juhte, vaid juhtide rotatsioon peaks olema üldprintsiip kõigile kohalike omavalitsuste asutuste juhtidele.

REFORMIERAKOND

On väga oluline, et koolid oleksid õppivad ja koostöised organisatsioonid, kus koolijuht ja õpetajad oleksid esiõppijad. Oleme nõus, et koolijuhtide valik peab olema objektiivne ja valikukomisjon koosnema professionaalidest. Kindlasti peaksid koolijuhid kas läbima regulaarselt nn atesteerimise või osalema avatud konkurssidel, et oma visiooni tutvustada.

ROHELISED

Haridusasutuste juhtide töölepingute tähtajaliseks muutmist võib kaaluda, aga peaks jääma võimalus lepingut pikendada uueks tähtajaks piiramata arv kordi. Hariduses on vajalik kindlam järjepidevus, kui paljudel teistel elualadel. Hea juhi kõrvaletõrjumine formaalsetel põhjustel raiskab haridussüsteemi ressursse, pahatihti võib olla äärmiselt raske samal tasemel ametijärglast leida. Leiame, et lapsevanemate ja vanemate kooliastmete õpilaste kaasamine kooli juhtimisse on teretulnud. Läbi õpilaste isiklike kogemuste loob see head eeldused juhtimiskultuuri kaasavamaks muutmiseks seal, kuhu need õpilased hiljem tööle lähevad – pikemas perspektiivis kogu Eesti ühiskonnas.

SOTSIAALDEMORAATLIK ERAKOND

Jääb arusaamatuks, miks rajatakse kuni neli riigigümnaasiumi Tallinna, kus juba niigi mitmed väga tugevad gümnaasiumid olemas. Peame oluliseks, et igas suuremas tõmbekeskuses, eesotsas maakonnakeskustega oleks vähemalt üks tugev gümnaasium. Lisaks on teatud rahvaarvult väiksemate piirkondade kultuurilise eripära säilitamiseks vajalik sealse gümnaasiumiastme või vähemalt põhikooli säilitamine.

Sotsiaaldemokraatide nägemuses on tarvis ka eraldi meedet väikekoolide investeeringuteks, et oleks võimalik ehitada olemasolevaid koolimaju energiatõhusamaks ja laste arvule vastavaks. Riik peaks võimaldama ka uute väikeste koolimajade ehitamist.

Koolijuhil on oluline roll kooli kvaliteedi hoidmisel. Nende töölepingu vormist olulisem on direktorite töö sõltumatu atesteerimine teatud aja tagant. Samuti leiame, et väga oluline on kooli pidaja oskus oma juhte värvata, toetada, tagasisidestada ning üheskoos haridusasutuse visioone ellu viia. Sellele muudatusele üle minnes peaks looma selged reeglid, millised võimalused on lepingu pikendamiseks ning kuidas täpsemalt hinnatakse seda, kas juht peaks saama võimaluse jätkata. Teisalt saab juht ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta jätkata soovib. Praegu on meil heade juhtide puudus ning oht, et häid juhte hakatakse nn iga viie aasta tagant vahetama, ei ole kuigi tõenäoline.